Sel kevadel avanes kohalikel toidutootjatel põnev võimalus osaleda häkatonil, mida Pärnumaa Arenduskeskus rahvusvahelise BioBoosters projekti raames korraldas. Õhku visatud ideest tekkis MTÜ Roheliselt Värske Elu ja naturaalseid käsitöömahlu tootva Mahlametsa OÜ tiim, kus Merle Einola ja Terje Mitev asusid rahvusvaheliste mentorite toel arendama enda bioringmajanduse ideed. Ringbiomajanduse mudelil põhinev majandus aitab vähendada biomajanduslikke tootmisjääke, kus tootmises tekkiv kulu on võimalik pöörata hoopis tuluks. Tootmisjääk või kõrvalsaadus töödeldakse täiendavalt kas ettevõtte enda või teise ettevõtte poolt ja valmib sootuks uus toode.
Mida teha tomatikasvatusel tekkiva rohemassiga ja “ninaga” tomatitega ehk selliste viljadega, mis kaubanduslikus mõttes on ebastandardsed? Kõlbavad ju süüa hästi, aga suuremas tootmises satuvad paratamatult koos lehteda ja vartega biomassi hulka ning kompostiks. Tekib tootmisjääk, kuid ometi võiks hoopis olla väärtuslik ressurss. Väljakutse on suur, kui igal aastal tekib tomatikasvatajal aprillist oktoobrini kuni 50 tonni biomassi (5-7 tonni kuus), mis sisaldab valdavalt tomati lehti ja varsi kuid ka ebastandardseid toiduks kõlblikke tomateid 
Just sellist probleemi tõi rahvusvahelise BioBuusters projekti raames lauale Võiste Aiand, kes on Eesti suurim tomatikasvataja, omades umbes 7000 ruutmeetrit kasvupinda. Probleemi lahendusi hakati arendama häkatoni raames, kus väljakutse oli pakkuda Pärnumaal tegutsevale Võiste Aiandile innovatiivseid kestlikke ja ringmajandust toetavaid lahendusi, mis aitaksid muuta Võiste Aiandis tekkiva biomassi jääkide asemel väärtuslikuks ressursiks. Mahlametsa OÜ asus alates veebruarist rahvusvaheliste mentorite toel arendama enda ringmajanduse ideed “päästetud tomatite” väärindamiseks, pakkude välja viljalihaga tomatimahla ja ürtidega maitsestatud tomatisupi tootmise idee.
Mais toimus Pärnumaa Innovatsioonikeskuses rahvusvaheline VõisteHackathon, kus väga tihedas konkurentsis kuue tiimi hulgast kuulutati võitjaks BIOCHAR Poolast, Bydgoszcz Tehnikaülikoolist. Nende pakutud lahendus võimaldab pürolüüsi abil valmistada tomatikasvatuse kõrvalsaadusena tekkivast rohtsest biomassist väärtuslike omadustega biosütt, mida omakorda kasutada väetise ja mullaparandajana.https://parnumaamaitsed.ee/
Naljaga öeldes, rahvusvahelist häkatoni oli tarvis selleks, et kokku saaksid teineteiset 60 kilomeetri kaugusel paiknevad Pärnumaa ettevõtjad – üks tomatikasvataja ja teine mahlatootja. Võiste Aiand ja Mahlametsa OÜ alustavad koostööga, kuidas “päästetud tomatid” väärindada mahlaks, ürtidega maitsestatud tomatisupiks vms maitsvaks tooteks, mida ühiselt turundada. Kuidas kaupluste jaoks mittesobilikud Võiste tomatid hulgikaubana meie toidukohtadesse jõuaks, vajab veel kontaktide loomist ja logistikat.
Oli esmakordne ja väga põnev kogemus, kus saime maailma taas natuke päästa ja Pärnumaa väiketootjad nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil koostööle aidata.
Soovid ka maailma päästa? Kirjuta oma ideedest meile, kuidas ebastandardsed Võiste tomatid hulgikaubana meie toidukohtade kööki jõuaks 😉 Kirjuta merle@parnumaamaitsed.ee
Saabuval sügisel toimub teist korda Pärnumaa toidumeene konkurss. Esmakordselt tunnustati piirkonna parimaid toidu- ja joogimeeneid 2018. aastal, kui Pärnumaa valiti Eesti toidupiirkonnaks. Soov on muuta
Sel kevadel avanes kohalikel toidutootjatel põnev võimalus osaleda häkatonil, mida Pärnumaa Arenduskeskus rahvusvahelise BioBoosters projekti raames korraldas. Õhku visatud ideest tekkis MTÜ Roheliselt Värske Elu
Toiduturismi tähtsus reisimotivaatorina on maailmas kiirelt kasvamas. Sihtkohti ei valitaenam ainuüksi hea ilma, atraktsioonide või hinna pärast, vaid maitsva ning põneva kohalikuköögi järgi. Maailma toiduturismi-organisatsiooni
Põlistarkused kokteiliklaasis Põlistarkused jäävad püsima, kandudes edasi põlvest põlve. Ühel ilusal augustikuu päeval said Pärnumaal Kihlepa metsades kokku neli põlvkonda, metsataimi õppides ja õpetades. Üles
Rimi Eesti katsetab tänavu esimest korda kaasava eelarve projekti, et edendada tervislikku toitumist ja jätkusuutlikku tarbimist. Ettevõte toetab kohalike kogukondade ideede elluviimist kokku 30 000
Tervislik toit on väärt kütus meie kehale. Toidu ja joogi valikust sõltub meie õpi- ja töövõime. Seetõttu on rõõm uudist jagada, et käimas on tervislike
